-
Kes me oleme
Kes me olemeRahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) on osa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemist kui juhtiv valitsustevaheline organisatsioon, mis edendab humaanset ja korrapärast rännet kõigi hüvanguks. Eesti on olnud IOMi vaatleja alates 1998. aastast. Liikmestaatus saadi 2004. aastal.
Meist
Meist
IOM Maailmas
IOM Maailmas
-
Meie töö
Meie tööJuhtiva valitsustevahelise organisatsioonina, mis edendab humaanset ja korrapärast rännet, on IOM-l võtmeroll, et toetada 2030. aasta tegevuskava saavutamist erinevate sekkumisvaldkondade kaudu, mis ühendavad nii humanitaarabi kui ka säästvat arengut. Eestis toetab IOM migrante erinevate ümberasustamis-, tugi- ja kaitsetegevuste kaudu.
What we do
What we do
Läbivad (Maailmas)
Läbivad (Maailmas)
- Andmed ja Ressursid
- Tegutse
- 2030 Agenda
CAP-CO projekti rakendati perioodil 01.01.2012-31.12.2012. Projekt tõstis varjupaigamenetluse kvaliteeti nii koolituse kui ka rahvusvahelise kogemuse vahetamise kaudu ning tagas varjupaigataotlejatele ja kaitse saanutele teadmisi Eestis toime tulemiseks.
Peamised läbiviidud tegevused:
CAP-CO projekti raames alustati varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele kultuurilise orientatsiooni koolitustega. Täiendavalt koolitustele koostati Eestit ja Eesti ühiskonnakorraldust tutvustav käsiraamat, mis tõlgiti inglise, vene, prantsuse ja dari keelde. Koolitused ja käsiraamat täiendavad teineteist ning annavad isikutele teadmisi Eestis toime tulemiseks. Antud tegevusega jätkati ka 2013 aastal.
Projekti jooksul täiendati raportit “Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute hetkeolukord ning integreeritus Eesti ühiskonda“. Toetamaks kaitse saanud isikute iseseisva elu alustamist, külastati koos sotsiaalministeeriumi ning Eesti Linnade Liidu esindajaga kümmet kohalikku omavalitsust (KOV). Kohtumistel selgitati omavalitsuste esindajatele kaitse saanud isikute elamaasumist KOV-i territooriumile.
Täiendavalt korraldati projekti raames koolitusi, mille peamiseks sihtrühmaks olid Politsei- ja Piirivalve Ameti (PPA) ametnikud. Koolitused keskendusid päritoluriigi info otsingule ja standarditele ning post-traumaatilise stressi häirega ning piinamisohvritest varjupaigataotlejate tuvastamisele. Projekti raames koostati ka päritoluriigi info (COI) käsiraamat, millele on ametnikel võimalik menetlusprotseduuride raames toetuda. Samuti viidi ellu töötubasid, mis hindasid seniste langetatud varjupaigaotsuste kvaliteeti. Antud tegevuste edukaks rakendamiseks kaasati rahvusvaheline ekspertiis. PPA ametnikele võimaldati ka saatjata alaealistest varjupaigataotlejate vastuvõtuga tutvumine Norra näitel.
Projetki kaasrahastas EL Euroopa Pagulasfondi kaudu ning EV Siseministeerium.