-
Kes me oleme
Kes me olemeRahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) on osa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemist kui juhtiv valitsustevaheline organisatsioon, mis edendab humaanset ja korrapärast rännet kõigi hüvanguks. Eesti on olnud IOMi vaatleja alates 1998. aastast. Liikmestaatus saadi 2004. aastal.
Meist
Meist
IOM Maailmas
IOM Maailmas
-
Meie töö
Meie tööJuhtiva valitsustevahelise organisatsioonina, mis edendab humaanset ja korrapärast rännet, on IOM-l võtmeroll, et toetada 2030. aasta tegevuskava saavutamist erinevate sekkumisvaldkondade kaudu, mis ühendavad nii humanitaarabi kui ka säästvat arengut. Eestis toetab IOM migrante erinevate ümberasustamis-, tugi- ja kaitsetegevuste kaudu.
What we do
What we do
Läbivad (Maailmas)
Läbivad (Maailmas)
- Andmed ja Ressursid
- Tegutse
- 2030 Agenda
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM) asutas oma tegevuse Eestis aastal 2004. Kogu riigis pakub IOM igakülgset vastutoimet rändajate, riigisiseselt ümberasustatud isikute, tagasipöördujate ja vastuvõtvate kogukondade humanitaarvajadustele otsese humanitaarabi, meelelahutustegevuse ja mitmesuguste muude jõupingutuste kaudu. Rohkem teavet IOM Eesti tegevuste kohta.
IOM Maailmas
IOMil on 175 liikmesriiki, lisaks 8 riiki vaatleja staatuses ning kontorid enam kui 100 riigis. IOM on seisukohal, et korrapärane ja humaanne migratsioon on kasulik nii migrantidele kui ühiskonnale. Ta tagab seda, pakkudes valitsustele ja migrantidele teenuseid ja nõu.
IOM tegutseb selle nimel, et tagada rände korrastatud ja humaanset juhtimist, edendada rahvusvahelist koostööd rändeküsimustes, aidata leida rändeprobleemidele praktilisi lahendusi ning pakkuda humanitaarabi abivajavatele migrantidele, sealhulgas pagulastele ja riigisiseselt ümberasustatud inimestele.
IOMi põhiseadus tunnustab seost rände ning majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu vahel, samuti liikumisvabaduse õigust.
IOM töötab rändehalduse neljas laiemas valdkonnas:
- Ränne ja areng
- Rände hõlbustamine
- Migratsiooni reguleerimine
- Sundränne
IOM-i tegevus nendes valdkondades hõlmab rahvusvahelise rändeõiguse edendamist, poliitilist arutelu ja juhiseid, rändajate õiguste kaitset, rände tervist ja rände soolist mõõdet.