MINAS projekt sai alguse 2006 aastal. Projekti peamiseks eesmärgiks oli Eesti varjupaigasüsteemi võimekuse täiendamine, tagamaks hästitoimiv, kiire ja kvaliteetne varjupaigamenetlus nii tavaolukordades kui ka põgenike järsult suurenevate arvude korral. Selleks olid enamus projekti tegevused suunatud Politsei-ja Piirivalveametile, kuid ka sotsiaalministeeriumile ja siseministeeriumile.

MINAS projekti käivitumisega 2006. aastal algas massilise sisserände korral hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) väljaöötamise toetamine. 2007. aastal toimus MINAS-2 raames esimene staabiõppus, mille käigus testiti esmakordselt põgenike massilise riiki saabumise hädaolukorra lahendamise plaani, asutustevahelist koostööd, vastava õigusliku aluse piisavust ning spetsialistide ettevalmistuse taset. MINAS-3 keskendus eelkõige ametnike teoreetilisele ettevalmistamisele ning MINAS 4 raames 2010. aastal jätkati HOLPi testimist simulatsioonikeskkonnas.

MINAS-5 projekti raames 2011. aastal viidi läbi Väliõppus „Koostöö massilisest sisserändest tekkinud kriisiolukorra lahendamisel“. Väliõppuse käigus testiti eri asutuste operatiivtasandi koostööd ja valmidust reageerimiseks varjupaigataotlejate massilise sisserändele või taotlejate arvu järsust kasvust tingitud olukorrale. Õppuse väljundiks oli lisaks kogemusele Hindamisraport, kus toodi välja parendus ettepanekuid seoses põgenike massilise sisserändega toimetulekuks nii piiripunktis, varjupaigamenetluses välispiiril ja siseriigis ning põgenikele majutuse ja muude teenuste osutamisega. Täiendavalt andis õppuse ja selle hindamisraport olulise sisendi hädaolukorra lahendamise plaanide ning erinevate õigusaktide (nt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja selle rakendusaktid) osas.

Täiendavalt alustati MINAS projekti raames saatjata alaealiste vastuvõtu ning Eestis rahvusvahelise kaitse saanud isikute integratsiooni toetavaid tegevusi, millega jätkati CAP-CO projekti raames.

Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja Eesti Vabariigi Siseministeerium.